{"id":1020,"date":"2013-03-10T23:26:41","date_gmt":"2013-03-10T20:26:41","guid":{"rendered":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1020"},"modified":"2013-06-01T17:01:04","modified_gmt":"2013-06-01T14:01:04","slug":"ta-elagu-%e2%80%9eautori-surm%e2%80%9c-tartu-uus-teater","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1020","title":{"rendered":"Ta elagu (\u00e2\u20ac\u017eAutori surm\u00e2\u20ac\u0153, Tartu Uus Teater)"},"content":{"rendered":"<p>Teater peab olema m\u00c3\u00a4ng. Niipaljukest olen ma n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdseks \u00c3\u00a4ra \u00c3\u00b5ppinud. Kui teatris t\u00c3\u00a4iskasvanud inimesed kujutavad ette ja teesklevad, endal silmad t\u00c3\u00b5sised, saan ka mina m\u00c3\u00a4nguga kaasa minna ja sellest tulebki elamus. Teater on vaataja t\u00c3\u00bcrannia. Mina otsustan, kas ma usun v\u00c3\u00b5i ei usu. Kui usun, rahunevad ka n\u00c3\u00a4itlejad. Kui ei, langeb illusioon klirisedes kokku ja rahulolematuks j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4vad k\u00c3\u00b5ik osapooled. K\u00c3\u00bcmnenda m\u00c3\u00a4rtsi \u00c3\u00b5htul Issanda j\u00c3\u00a4rjekordsel aastal istun ma endises P\u00c3\u00bchavaimu ja vaeste heidikute pelgupaigas ja vaatan, kuidas laitmatus riides mees ilmutab end Pariisi kortermaja aknal. Ja kuidas isa ja poeg vahetavad oma hinge, p\u00c3\u00bcha vaimu, nagu m\u00c3\u00a4ngukanni. Mina olen ka seal. Ma olen osa sellest m\u00c3\u00a4ngust.<!--more--><br \/>\nVaataja s\u00c3\u00bcnni hinnaks on lavastaja surm. Mida v\u00c3\u00a4hem ma tajun kusagil \u00c3\u00bcleval kollitavat habetunud meest, kes silmitseb heeblite taga kogu toimuvat, kaval l\u00c3\u00a4ige prilliklaasis, seda parem. Oleme vaid mina ja kolmainsus, Valgre ajas ja ruumis. Ajad on h\u00c3\u00a4marad, ruumid mustad. Ometi on \u00c3\u00b5hus elaani, mingit igavesti igatsetavat parnassi vaimu, mida ei pruugi olla olnud ega tulegi. Elaan on enamat kui osade summa \u00e2\u20ac\u201c akordion, kaabu, vabadus, kirg ja teiselt poolt jahedus, loogika, noot kui dogmaatiline nael su ristil, mis ei luba minna kuhugi mujale kui j\u00c3\u00a4rgmise noodi juurde. K\u00c3\u00b5ike seda kokku liites ei saa muud kui hingetu pedantsusega katalogiseeritud koli, iga ese omas karbis. Interpreet ja dirigent ei pruugi iial m\u00c3\u00b5ista, miks klassikute taask\u00c3\u00bclastamine ei too tagasi nende vaimu. Helilooja m\u00c3\u00b5istab. Selles ongi tema traagika.<br \/>\nNurga taga ei oota helge tulevik, ootab must t\u00c3\u00bchjus. Kui \u00e2\u20ac\u017eAutori surma\u00e2\u20ac\u0153 lavakujundus oleks \u00c3\u00b5limaal, vallutaks suurt osa paremalt poolt aknast langeva p\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4stva p\u00c3\u00a4ikesekiire asemel k\u00c3\u00b5ikeneelav tumedus. Seal vasakul, kus tavaliselt konutavad patused, on ainus valguslaik, kuid sealgi jookseb katus l\u00c3\u00a4bi. Samas pole tumedus mitte otseselt v\u00c3\u00b5rreldav musta laega meie k\u00c3\u00b5igi toal. See on tuleviku m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ramatu pimedus, l\u00c3\u00a4bitungimatus. Meie pilgule avaneb ilmselt see, mis avaneb k\u00c3\u00b5igile prohvetitele ja selgeltn\u00c3\u00a4gijatele \u00e2\u20ac\u201c me n\u00c3\u00a4eme k\u00c3\u00b5iki stsenaariume, k\u00c3\u00b5iki lugusid. \u00c3\u0153kski m\u00c3\u00a4rk ei \u00c3\u00bctle, kus algab \u00c3\u00b5ige valik. Meil pole seda hirmu, et oleme eksimatud, et \u00c3\u00b5igel valikul kaobki m\u00c3\u00b5te. Valgreid on sadu, tuhandeid, miljardeid. Nad r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4givad vene, saksa, inglise, eesti, volap\u00c3\u00bcki keeles; nad langevad uksest ja aknast; manitsevad iseennast ja vaidlevad endale vastu; nad m\u00c3\u00a4ngivad partii malet, kabet, landskneed ja marjaasi; nad abielluvad Nora, Dora, Floraga \u00e2\u20ac\u201c k\u00c3\u00b5ik v\u00c3\u00a4rvid sulanduvad ja muutuvad l\u00c3\u00b5puks mustaks tooniks, tulevikuks.<br \/>\nAutor on surnud. K\u00c3\u00b5igist unustatuna. Me ei m\u00c3\u00a4leta enam tema v\u00c3\u00a4limust (oli ta \u00c3\u00b5lgadeni mustade juustega, tumeblondi habemega v\u00c3\u00b5i pikliku n\u00c3\u00a4oga?). Mis t\u00c3\u00a4htsust sel on? K\u00c3\u00b5ik variandid on \u00c3\u00b5iged ja k\u00c3\u00b5ik ununevad l\u00c3\u00b5puks. Aga selles ongi konks. Ei unune. V\u00c3\u00a4limus, jah, see k\u00c3\u00bcll. Aga nimi j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b ja teosed samuti. Selleks, et kombekohaselt l\u00c3\u00a4bida riitused ja siseneda kultuurilisse teise ilma, surematusesse, peabki autor k\u00c3\u00b5igepealt surema. See tuleohver, mida loojal tuleb tuua, on igas m\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdis erinev. M\u00c3\u00b5nikord annab looja korjus ise elu, m\u00c3\u00b5nikord l\u00c3\u00b5igatakse ta t\u00c3\u00bckkideks ja puistatakse \u00c3\u00bcle maailma. M\u00c3\u00b5nikord ohverdab looja end altaril, et kinkida tulevik teistele. Igal juhul on autor surnud. Elagu!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teater peab olema m\u00c3\u00a4ng. Niipaljukest olen ma n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdseks \u00c3\u00a4ra \u00c3\u00b5ppinud. Kui teatris t\u00c3\u00a4iskasvanud inimesed kujutavad ette ja teesklevad, endal silmad t\u00c3\u00b5sised, saan ka mina m\u00c3\u00a4nguga kaasa minna ja sellest tulebki elamus. Teater on vaataja t\u00c3\u00bcrannia. Mina otsustan, kas ma usun v\u00c3\u00b5i ei usu. Kui usun, rahunevad ka n\u00c3\u00a4itlejad. Kui ei, langeb illusioon klirisedes kokku ja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-1020","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1020","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1020"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1020\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1033,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1020\/revisions\/1033"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1020"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1020"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1020"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}