Nõudmiste täitmise korra täitmise reglemendi korrast (lühijutt)


Valimiste järel ootas Agrikultuuriministeeriumi alla kuuluv Agrikultuurse Teabe Arhiveerimise Toimkond (ATAT) arusaadavalt, et ülekaalukalt senist koalitsiooni võitnud vastne partei Uus Kord toob värske ministri näol muudatusi ka ATATi töös. Mitte, et asutus oleks töötajate tagasihoidliku hinnangu kohaselt vajanud ümberkorraldusi, aga väike tuulutus kulus iseenesest ära. Peadirektor unistas salamahti võimalusest laiendada toetuste kontrollimehhanismi täiustamise osakonna liikmeskonda, raamatupidajad vajasid – nagu alati – lisajõudu, autopark koosnes peamiselt ajast ja arust, mitu aastat vanadest sõidukitest.

Ent ka kõige pessimistlikum ATATi töötaja poleks suutnud ennustada, millise jõuga pühib end Agrikultuuriministeeriumi ellu vastne minister, Uue Korra valimisplatvormi üks jõulisemaid koostajaid Paul Looga. Minister Looga polnud ametis püsinud veel päevagi, kui tema allkirjaga väljus kabinetist põrutav määrus, mis korraldas põhjalikult ümber senise vaikelu ATATis. Vapustatud töötajad jälgisid hääletult, kuidas üksteise järel välkus ministri sulest dokumente, mis kehtestasid ennenägematuid, lausa drakoonilisi nõudeid. ATATi maja tuli katusest vundamendini ümber jagada, sest uued nõuded nägid ette väga paljude ruumide teket. Juba ainuüksi paberkandjatel dokumentide käsitlemiseks tuli luua eraldi steriilne ruum ja selle kõrvale vahelüli, kus õnnetu dokumendikäsitleja pidi end alasti võtma, et antibakteriaalne aur saaks pääseda iga voldi ja õnaruse vahele. Paberpost tuli nüüd hiljemalt tunni jooksul pärast adressaadini jõudmist põletada selleks spetsiaalselt tellitud dokumendipõletis, mis nõudis mitte ainult eraldi ruumi, vaid ka eraldatud suitsulõõri ja osakestefiltriga keraamilist korstnat. Meeste ja naiste tualetid jagati ümber ekstruudergenitaalidega ja inverteeritud genitaalidega kasutajate jäätmehoidlateks, kusjuures vedelaid ja tahkeid jäätmeid tuli käsitleda eraldi ning mõlema käsitlemise järel pidi käed erilise hoolega puhtaks pesema.

Asi läks päris hulluks siis, kui minister Looga uue määrusega sätestati Agrikultuuriministeeriumi alluvuses olevate alluvate ajutise või lõpliku likvideerimise skeem, mis nägi ette alluva likvideerimist juhul, kui tegemist oli elujõuetu või vähese tööviljakusega isendiga. Elujõuetuse ja tööviljatuse hindamiseks seati sisse erikomisjon, millele tuli eraldada mitu ruumi, et komisjon saaks teha oma tööd steriilselt.

Lõpuks ei pidanud ATATi töötajad vastu ja saatsid ministri ukse taha protestidelegatsiooni. Lühikese menetlemise järel lubati nad kabinetti ja seal istuski peegliks poleeritud laua taga rangete vormidega minister, kelle silmad vahtisid sissetungijaid küsivalt ja pahuralt.
Delegatsioon esitas oma argumenteeritud seisukoha ja lisatud manused ning palus lõpliku vastuse anda võimalikult kiiresti. Minister Looga ei pidanud võimalikuks seda palvet rahuldada, kuna rikutud oli kaebuste esitamise korda ja parandusettepanekud oleks määrustele tulnud esitada hiljemalt kuue tunni jooksul pärast määruse esialgset kujunemist, kuid mitte enne ministri allkirja lisamist määrusele. Delegatsioon leidis, et antud protsessis on rikutud koostööeeldust ja samuti head tava ning nõudis viivitamatult tekkinud olukorra ennistamist ministrieelsele tasemele. Minister Looga hinnangul polnud selline nõudmine põhjendatud ja, veelgi enam, läks vastuollu valimiskampaania käigus esitatud platvormiga, mille kohaselt riigi juhtimine oli mädanenud ja tegeles vaid oma kõhu orjamisega ning Uus Kord oli kohustatud andma selle pehkinud süsteemi pihta tuld.

Osapooled ei näinud võimalust jõuda kokkuleppele, kui ootamatult tuli ATATi delegatsiooni ühele liikmele geniaalne mõte ja ta kasutas ägedat vaidlust kattevarjuna, et napsata vargsi ministri laual olevast hiigelkuhjast tühi määruseblankett koos juba ette lisatud allkirjaga ning seejärel kribis ta teiste selgade varjus valmis uue määruse. Siis tõusis ta püsti ja kuulutas, et minister ei kavatse ju loobuda omaenda käskude täitmisest ja kui minister Looga kinnitas, et tal ei tuleks see mõttessegi, luges nutikas delegaat ette määruse, mis nägi ette minister Paul Looga viivitamatut likvideerimist ministri ametikohalt ja tema isiku kohest dislotseerimist ATATi krundi piirest, soovitavalt vähemalt saja kilomeetri kaugusele vabalt valitud suunas.

Minister vaikis ja põrnitses delegaati. Ka viimase kolleegid jälgisid toimuvad jahmunult. Paul Looga sirutas aeglaselt käe paberi poole. Delegaat astus laua juurde ja ulatas selle talle.

Eks-minister Looga silmitses hetkeks dokumenti ja üle tema raseeritud põse voolas kibe pisar. Seejärel tõusis ta sõnagi lausumata püsti, võttis oma portfelli ja astus uksele.

„Vabalt valitud suunas?” küsis ta väreleval häälel.

Delegaat noogutas.

„Kas määrus ütleb midagi transpordiviisi kohta?”

Delegaat heitis kähku pilgu paberile, näis mõtisklevat millegi üle ja teatas: „Paragrahv kolme primm ühe kohaselt on transport dislotseeritava kulul, liikumismeetod on vabalt valitav.”

Paul Looga noogutas nukralt ja lahkus. Järgmisel päeval oli Eesti kanalite põhiliseks uudispommiks see, et agrikultuuriminister Paul Looga leiti Järvamaal ühe maantee äärest, kuna teda vedanud taksojuht oli helistanud politseisse ja teatanud ähmiga, et üks viksi välimusega härrasmees oli lasknud tal sõita täpselt sada kilomeetrit, maksnud seejärel sendipealt ja jäänud maantee pervele lahinal nutma.

Uus Kord loobus uue ministrikandidaadi esitamisest.

  1. No comments yet.
(will not be published)


Egokulturism is using WP-Gravatar